ESF_logoProjekt finantseeritakse meetme „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; TAT kood: 2014-2020.1.02.001002.02.15-0002 raames.

Pärnumaa II kaasava hariduse konverents
24.oktoober 2017 Kilingi-Nõmmes

Erinevad lapsed, erinevad teed, üks maailm


DSCN2226 DSCN2223


Konverentsi eesmärgiks oli luua ühine arusaam:

  • hariduslikest suundumustest tänasel Pärnumaal;
  • kaasava hariduse põhimõtetest lapse arengus;
  • õppiva haridusasutuse arenevast organisatsioonikultuurist.

 “Õppimisega seotud uskumused – mis need on ja miks neist mõelda?”

Kuidas on seotud võimekus ja õppimisega seotud uskumused ning õpikäitumine? Kas ja kuidas toetada õpilaste püsivust, vastupidavust ja edu ning seda ka siis, kui õppimine läheb keerukaks? Kuidas see, mida õpetaja õppimisest arvab, on seotud õpilaste pingutuskäitumisega?

Grete Arro, PhD, hariduspsühholoog, Tallinna Ülikool

DSCN2406 DSCN2388

Õppimise-alased teadmised edenevad tohutu kiirusega; nende kasutusele võtt võiks õppijaid paljugi aidata, aga eeldab ka õppimismasina (aju ja neuroloogiliste protsesside) mõningast tundmist.

Aju õpib enim, kui ta:

  1. pingutab ja pusib
  2. eksib ja veaga tegeleb, selles selgusele püüab jõuda

Keskkond on oluline – ärme omista võimetust või võimekust õppija omadustele.

Jäävusteooria – sageli teadvustamata uskumus, et võimekus on jääv suurus, mida ei saa arendada:

  • nii palju, kui on antud, nii palju on antud;
  • „käbi ei kuku kännust kaugele“;
  • õppimine peab toimuma kiirelt, pingutamine annab tunnistust kehvast võimekusest;
  • eksimine annab tunnistust kehvast võimekusest ja sinna pole suurt parata;
  • mis tahes testimised tunduvad lõplikena;
  • inimene kui käesoleval ajahetkel valmis produkt;
  • Sa kas oled või ei ole andekas, kiire, osav, empaatiline jne.

Juurdekasvuteooria – sageli teadvustamata uskumus, et võimekus on alati arendatav:

  • oluline on areng ja arengupotentsiaal;
  • tee tööd ja näe vaeva, vajadusel vaheta strateegiaid, siis saad ka paremaks, kiiremaks, osavamaks. Võib-olla mitte maailma parimaks, kiireimaks, osavaimaks, kuid päris kindlasti varasemast paremaks;
  • õppimine ja eriti millegi süvitsi mõistmine võib võtta aega ka „teravamatel pliiatsitel“;
  • testimised on võimalus saada tagasisidet – mida peaks parandama, et saada paremaks;
  • inimene kui pidevalt arenev organism
  • Sa oled teel, et muutuda pidevalt andekamaks, kiiremaks, osavamaks, empaatilisemaks jne.

„Viga-on-halvav“ – mõtteviis kujundab lapses jäävususkumust.

„Viga-on-jõustav“ – mõtteviis kujundab lapses juurdekasvuuskumust.

Õppija motivatsiooni kolm baastegurit:

  • vajadus seotuse järele – tunne, et ollakse teistega tähenduslikult seotud ja kuulutakse nendega kokku, tuntakse end turvaliselt ja väärtustatuna;
  • vajadus kompetentsuse järele – hakkamasaamise tunne optimaalselt väljakutsuvate ülesannetega (vajadusel välise abiga); tunne, et mõistetakse ümbritsevat maailma ja selle toimimist;
  • vajadus autonoomia järele – tunne, et teen ise valikuid ja suunan ise oma käitumist; võin olla Mina Ise ja sellena respekteeritud. Ei tähenda sõltumatust või üksijäetust!

Autonoomiat toetav õpetaja:

  • räägivad vähem, kuulavad rohkem;
  • annavad rohkem iseseisvust;
  • ei ütle õigeid lahendusi ette;
  • suhtlemine:
    • vähem direktiive
    • kiitus töö kohta, mitte õppuri kohta
    • küsivad õpilase soovide kohta
    • vastavad õpilase küsimustele
  • empaatilised
  • autonoomia toetamine on õpitav

 TÖÖTOAD



Kool ja kultuur ja mis on koolikultuur?

Lahutades ära gümnaasiumiastme ja jättes alles põhikooli osa ning liites teise põhikooli saame Võru Fr.R. Kreutzwaldi Kooli. Milline on selle kooli kultuur? Miks, millal ja mismoodi seda arendada ja kes seda teevad?

Kaider Vardja, Võru F. R. Kreutzwaldi Kooli direktor

DSCN2286

Koolikultuur on ja peabki olema kooliti erinev. Iga kool on kogukonna osa ja igal kogukonnal on oma väärtuste eelistused. Seega sõltub koolikultuur suuresti väärtustest ja tekib uus küsimuse: kuidas väärtustada väärtusi?

Koolil on oluline kaasata kõiki, kes on koolis ja kes on kooliga tihedalt seotud, ühiste väärtuste ja arusaamade välja töötamise juurde. Sealt algab koolikultuuri.

Kooli visuaalne identiteet on ülioluline. Sellele tuleb pöörata suuremat tähelepanu, visuaalne identiteet on kooli üks visiitkaartidest, mis paistab kõigile silma, mida teatakse ja tuntakse kogukonnas ja väljaspool. Konkreetse kooli kultuuri, kuidas koolikultuuri täpsemalt ka ei määratletaks, kujundavad kooli ajalugu, kontekst (asukoht jmt) ja kooliga seotud, selles tegutsevad inimesed. Oluline on tuua välja kooli eripära ja seda ka teadvustada ning seda hoida.


Pärnumaa hariduselu 2018+. Pärast reforme

19-st omavalitsusest saab 7, Pärnumaa suureneb 600 km2 võrra. Maapiirkonda jääb õpilasi 771 ja lasteaialapsi 304 vähem tänasest. Millistel alustel korraldada haridusvaldkonna ühistegevusi pärast haldusreformi?

Lauri Luur, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhataja

Luur_töötuba_tahvel-2 Luur_töötuba_tahvel-1

DSCN2245 DSCN2248

Lähtuvalt Audru, Paikuse ja Tõstamaa ühinemisest Pärnu linnaga kasvab Pärnu linnas õppivate õpilaste hulk 7 tuhandeni ning valdades alaneb see 2,7 tuhandeni. Linna piiri laienemisega liiguvad mitmed aineühenduste juhid Pärnu linna koosseisu. Sellest lähtuvalt jääb ülesse küsimus, et kuidas mõjutab see tulevikku. Arutelul tekkis kolm varianti:

  1. jätta maal ja linnas eraldi aineühendused;
  2. teha koos aineühendusi kuid jätta maapiirkond eraldi arvestusse;
  3. teha kõike koos linnaga. Kui seda teha eraldi maal, siis huvitava lahendina pakuti valdkonda juhtima koolijuhtide ühendus, kes oleks valmis võtma ka tunnustamise enda korraldada.

Lapse arengu seisukohast võib välja tuua argumendi, kus osad aineühenduste juhid leidsid, et koos linnaga ei saa olümpiaade teha (eriti reaalainetes), sest maakoolide lapsed (eriti gümnaasiumiastes) ei suuda linna omadega võistelda (eriklassid, rohkem tunde jms). Eelisena toodi välja konkurentsi vähenemist. Kuid kas lapse arengust lähtuvalt on see ikka eelis, kui võistlusmoment ja pingutus on väiksem?


Suur õpib väikeselt

Oma Riigi manifestiga on Surju Põhikooli õpilased moodustanud õpilasomavalitsuse ja õpilastest ministrid juhivad koolis erinevaid valdkondi. Projektid ETwinning, Comenius, Oma Riik ja Öko-kool kujundavad teadmisi, oskusi ja väärtushinnanguid. Väike on sisult suur!

Heidi Kodasma, Surju Põhikooli direktor

DSCN2301 DSCN2297

Muutused ühiskonnas on toonud möödapääsmatu vajaduse arendada ka kooli organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri. Haridusasutuste arengu ja konkurentsivõime kindlustamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa enam õppeasutuse juhtimisstiilist „ülalt alla“.

Oluliseks saab juhtimise demokratiseerimine, õpilaste aktiivne kaasamine ning erinevate osapoolte arvamustega arvestamine. Selline lähenemine eeldab aga õpilasesinduse rolli muutumist – neist peab saama õppeasutuses võrdväärne partner ja aktiivselt kooli arendustegevusse ning juhtimisse panustav esindus. Surju Põhikooli „Oma Riik“ on näidanud, et ka väikesed jalad võivad jätta suuri jälgi…


Allakäigutrepist üles. Õppetunnid, mis muutsid elu

Eluteed on erinevad. Üksi, vägivald, narkomaania, kuriteod, erikoolid ja vangla …. Ja siinkohal tuleb “STOPP”! Mismoodi on üks inimene tulnud allakäigutrepist üles?

Ragnar Turgan, EKNK Valga koguduse pastori kohusetäitja

DSCN2334 DSCN2223

Üksinda minnakse kiiresti, nii tippu kui põhja. Kaugele minekuks on vaja kaaslasi, kes toetavad ja keda saab usaldada ning sellist teadmist noortel sageli ei ole.

Igat noort on võimalik kriitilistel aegadel aidata, kui tema probleeme aidatakse märgata, leitakse edasiviiv autoriteet kes temaga tegeleb ning teda ei jäeta muredega üksi.


Mis erinevus on õppijat toetaval tagasisidel ja hindamisel?

Hindamiseks ei ole enam vaja õpetajat, seda suudavad testid ja arvutid. Tagasiside andmiseks on vaja õpetajat, inimest. Õpetajat, kes teab, oskab ja tahab oma pedagoogilises praktikas teha revisjoni. Praktiku vaade õpetaja igapäevatöö muutustele.

 Margit Kalmet ja Ott Kilusk, Pärnu Vabakooli õpetajad

DSCN2315 DSCN2312

Töötuppa mahtusid nii toetavad huvilised kui konstruktiivsed kahtlejad. Kool ega õpetajad ei saa kasutada kopeerimist, iga hindamise metoodika tuleb sobitada õpilaste, klassi, õpetaja ja kooli konteksti.

Hindamissüsteemid võivad olla vägagi erinevad: numbrilised, sõnalised, kirjeldavad, tähelased jne. Palju olulisem süsteemist ja tähistest on arusaam, kuidas see toetab ja mõjutab õppijat.


Piiblist bioloogiaõpikuni – 330 aastat koolivalgust Saardes

Saarde kihelkonna 330. aastane haridusajalugu on kogutud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi muuseumklassi. Läbi aegade on haridusasutused olnud traditsioonide kandjad reformide tulipunktis. Väärtused kannavad kooli läbi aegade ja kool kannab läbi aegade väärtusi.

Mari Karon, õpetaja, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi muuseumiklassi juhataja

DSCN2256

Sageli on kõik uus taas avastatud vana. 100 aastat tagasi ei tuntud klassitoas mõisteid „lõiming“, „üldõpe“ ega „kujundav hindamine“. Ometi oli ka siis kooliharidus aluseks kõikidele teadusavastustele ja nende vilju kasutame me tänaselgi päeval.

Iga kooli loost on õppida, igast ajalooperioodist on talletatud parimaid kogemusi ja koolimuuseumis on võimalik leida tegevusi kõikidele huvilistele.

Otsiva ja uuriva vaimu kandjana kannavad haridusasutused üht olulisimat väärtust. Väärtused ei kao, neid on koolid kandnud aastasadu. Elad, kuni õpid.


Vile ja VEPA-ga – riskikäitumise ennetamine klassis ja koolis

VEPA Käitumisoskuste Mäng on kogum meetoditest, mida õpetaja kasutab õpitegevuse ajal. Vahendiks võib olla ka vile aga kas see tähendab, et lapsi drillitakse vile järgi? Mida peab õpetaja oma hoiakutes ja uskumustes ümber hindama? Kogemustest ja praktikast räägib

Pille Õis, Pärnu Vanalinna Põhikool

DSCN2267 DSCN2274

Kuidas leida tasakaalu akadeemiliste teadmiste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele?

Töötoas keskendusime lapse eneseregulatsioonioskuste kujundamisele. Kuidas aidata lapsi, kelle keskendumisoskus ja tähelepanu vajavad harjutamist. Sotsiaalsed oskused vajavad harjutamist nagu ka lugemine, kirjutamine ja arvutamine. Keskkonna nende oskuste õppimiseks ja õpetamiseks loob õpetaja. Tulemuseks on head suhted nii õpilastel omavahel kui ka õpetajal ja lastel.


Kui pikad on kooli käed?

Ülle Pikma, pereterapeut Pärnu Haiglast

DSCN2280

Vestlusringis arutleti:

  • kust tulevad “katkised lapsed”
  • mida tuleb teha, et vältida sõlmeminevaid suhteid koduga ja kodus
  • mismoodi aidata logopeedilist või õpiabi vajavate laste vanemaid toetamaks last
  • mismoodi julgustada kogukonda tegelemaks meie oma lastega

 

Järeldused olid lihtsad ja elulised:

  1. Tark annab järele aga ei jäta järele
  2. Suhete eest vastutab täiskasvanu ja mitte laps
  3. Kodu ja kool peavad saavutama kokkulepped sest tegelikult erinevaid eesmärke ei ole

DSCN2446 DSCN2410

Fotod konverentsilt