1960/61. õa Õpilaste arv koolis 509 (8. kl-36, 9.a kl-23, 9.b kl-17, 10.a kl-31, 10.b kl-22, 11.a kl-24, 11.b kl-17). Õpetajaid 40.
Kool elab ärevas õhkkonnas – kiirelt kerkib uus koolihoone.
Uuena ilmub kooli matkamise levik.
Õppeaasta lõpul õpilasi 487. Klassikursuse lõpetas 437 (8.-10. kl -101 ja 11. kl-36). Õppeedukus 89,7%. 9. klassides ongi nüüd koolireformi järgi tootmisõpetus (põllumajandus ja kaubandus).
1961/62. õa. Õpilasi on 523, õpetajaid 39. Õppeaasta suurimaks sündmuseks on uue koolihoone valmimine (arhitekt Karin Lassmann, ehitaja Viljandi Ehitusvalitsus).
Eelmistel õppeaastatel oli kogu koolipere laiali pillatud mitmesse hoonesse, mis asusid üksteisest küllalt kaugel. Hooneid oli küll mitu, kuid ruumi ikkagi nappis. Polnud koolisaali, tootmisõpetuse kabinette ega tööõpetuse klasse. Nüüd said aga lapsed uue hoone, kus on 15 klassiruumi. Ettenähtud on see 600 õpilasele (poistele eraldi tööõpetuse klassid; lisaks veel keemia- ja füüsikakabinet, lauluklass, söögisaal, köök, aula-võimla, õppevahendite ruum).
Kool avati pidulikult 30. septembril 1961. a.
Kevadel hakatakse kujundama koolimaja ümbrust: hekkide istutamine ja maja ette 2 muruväljakut.
Õppealajuhatajana asub tööle Asta Teder. Õppeaasta algul alustas tööd pedagoogiline ring (kuidas anda tundi, kuidas seda ette valmistada lisaks ka praktika). See aitas nii mõnelgi elukutset valida.
Õppeedukus aasta lõpul 91%. Klassikursust jäi sügiseks kokku kordama 47 õpilast. Suvetöö sai 40 õpilast. 11. klassi lõpetajaid oli 41 (14. lend).
1962/63. õa Õpilasi 565 (9.-11.kl -91 õpilast), õpetajaid 38.
Aastavahetusel likvideeritakse Abja rajoon ja kool kuulub nüüd administratiivselt Pärnu rajooni.
Kool annab 1.lennu tootmisõpetusega keskkoolist. A. Pärdijaagu eestvedamisel rajatakse uus kooliaed. Ehitama hakatakse ka põllumajanduse mehhaniseerimise õppeklassi. Taotletakse juurdeehitist koolihoonele.
11. klassi lõpetajaid 28. Klassikursust jäi kordama 66 õpilast, õppeedukus 83,3%.
1963/64. õa Õpilasi 614 (9.-11. kl – 88 õpilast). Õpetajaid 39, klasse 20. Vene õppekeelega 1.-4. kl komplekt – 7. õpilast.
Üldises koolitöös kindlustuvad uue traditsioonina igaesmaspäevased üldkogunemised, klasside iseteenindamise igapäevase hindamise süsteem ja raadiosaadete tegemine. Jätkub kooliümbruse kujundamine (hekid, siseõu, mänguväljakud). Nõmme sovhoosi abil saadakse metallitöökoja sisustus. Kooli juurde tekib põllumajanduse mehhaniseerimise õpetamise töökoda (õp Karbus).
Metoodilises töös on uuenduseks nn baaskoolide süsteem: keskkool oma piirkonna 8. kl koolide (Tali, Surju, Väljaküla) juhendaja ühiste ainesektsioonidega. Moodustati 7 ainekomisjoni ja klassijuhatajate koondis.
Klassivälises töös elavneb laskespordiga tegelemine, samuti fotoring ning male.
Õppeaasta lõpul koolis 605 õpilast, puudulikke hindeid 85 õppuril.
1964/65. õa Õpilasi 615 (9.-11.kl-99 õpilast). Klassikursuse lõpetab 575, õppeedukus 93,5%. 11. kl lõpetab 27 õpilast.
Hakatakse ehitama juurdeehitust pea- ja kõrvalhoonele. Töid teostab Pärnu remondi- ja ehitusvalitsus. Paremaid tulemusi saavutatakse õppeprogrammide täitmisel füüsikas, matemaatikas ja algõpetuses. Pioneeritöös uudsena pioneerikino “Rakett” ja alalised filme tutvustavad saated kooli raadiosõlme kaudu.
1965/66. õa Valmib 8 klassiruumiga juurdeehitus peahoonele, mis anti käiku 24. nov 1965. a. Õpilasi 682, õppeedukus 89,7%, klassi lõpetas 611 õpilast. Internaadis 88 last.
Seoses juurdeehitusega, tuuakse kool kokku ühte hoonesse ja endine algkoolimaja muudetakse internaadiks. Sisustada sai nüüd eraldi keemiaklass ja bioloogiakabinet, ehitama hakatakse ka muusikaklassi. Polütehnilise õpetuse ruumid poistele koondati kõrvalhoonesse. Uueks ülesandeks tekkis kooli siseõue kujundamine, mis jäi lõpetamata. Kooli juurde asutati lastevanemate vahenditega ülalpeetav muusikaklass, kus õpetati klaverit, akordioni ja keelpille (õpetajad O. Sepp ja E. Nõmtak). Organiseeritakse mitu vabariigis tuntumate kooride külaliskontserte. Sporditöös aktiviseerub korvpallisektsiooni (õp Link ja Sepp) tegevus.
Edukalt töötas lastevanemate kool. Kuigi osavõtt eelmise aastaga võrreldes madalam.
1966/67. õa Õpilasi 704, klassikomplekte 22. Õpetajaid koos kasvatajatega 44.
Õppeaasta jooksul lõpetati muusikaklassi väljaehitamine. Alustati uue puutöökoja, polütehnilise õppuse teoreetilise klassi ja ajalooklassi väljaehitamist. 1967. a suvel asfalteeriti kooli ümbrus ja rajati sportmängude väljak.
Klassikursuse lõpetas 616 õpilast – 87,5%. Õppeedukus 91,3%. Õppeprogrammid võeti läbi, kuid kontrollimisel osutusid nõrgemaks õpilaste teadmised keemias, matemaatikas ja inglise keeles.
Metoodiline töö toimus ainekomisjonide viisi. Kooli juures alustas tööd Pärnu Rajooni Laste ja Noorte Spordikool korvpalli-, kergejõustiku- ja malerühmadega (direktor A. Link).
1967/68. õa Õpilasi 718 (9.-11. kl-150), õppeaasta jooksul väheneb see arv aga 693-le. Väljalangemine oli suur 9. ja 10. klassides, peamiseks põhjuseks halb õppeedukus. (90,8%, kevadel 87,3%). Õpetajaid 47.
Tööd jätkab muusikaklass 48 õpilasega. Laiendati tööõpetuse ruume. Õppeaasta jooksul lõpetati ajalooklassi ehitamine, ajalooklass oli sisustuselt vabariigis parim.
Õppeedukuses märgatavaid muutusi polnud. Kooli lõpetas 20. lend.
1968/69. õa Õpilasi 686, õpetajaid 40. Kursuse lõpetas edukalt 631 (kevadeks õpiedukus 95%).
Kooli juurde ehitatakse spordikooli õpetajate initsiatiivil laudkorvpalliväljak. Remonditi kooli saali ja internaati. Kooli juurde avatakse ka Töölisnoorte Keskkool (direktor Jaan Kuusing, hiljem Elle Maisvee). Suhted kahe kooli vahel olid normaalsed, osa päevakooli õpetajatest andsid tunde ka õhtukoolis.
Koolist lahkub 21. lend (paigaldasid kooli väravasse kivi).
1969/70. õa. Õpilasi 732, kooliaasta lõpul lõpul 715. 11.b klass koosnes ainult tütarlastest. Õppeedukus 93%. Suuremad muudatused õpetajate koosseisus. Kooliruumide osas muudatusi polnud. Õpetajate töös edukam laskesektsioon (E. Grünthal).