Projekt finantseeritakse meetme „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; TAT kood: 2014-2020.1.02.001002.02.15-0002 raames.
Pärnumaa II hariduskonverents
24.oktoober 2017 Kilingi-Nõmmes
Erinevad lapsed, erinevad teed, üks maailm
Konverentsi eesmärgiks oli luua ühine arusaam:
- õppimist ja õpetamist toetavast õpikeskkonnast;
- hariduslikest suundumustest tänasel Pärnumaal;
- kaasava hariduse põhimõtetest lapse arengus;
- õppiva haridusasutuse arenevast organisatsioonikultuurist.
“Õppimisega seotud uskumused – mis need on ja miks neist mõelda?” Kuidas on seotud võimekus ja õppimisega seotud uskumused ning õpikäitumine? Kas ja kuidas toetada õpilaste püsivust, vastupidavust ja edu ning seda ka siis, kui õppimine läheb keerukaks? Kuidas see, mida õpetaja õppimisest arvab, on seotud õpilaste pingutuskäitumisega? Grete Arro, PhD, hariduspsühholoog, Tallinna Ülikool
Õppimise-alased teadmised edenevad tohutu kiirusega; nende kasutusele võtt võiks õppijaid paljugi aidata, aga eeldab ka õppimismasina (aju ja neuroloogiliste protsesside) mõningast tundmist. Aju õpib enim, kui ta:
Keskkond on oluline – ärme omista võimetust või võimekust õppija omadustele. Jäävusteooria – sageli teadvustamata uskumus, et võimekus on jääv suurus, mida ei saa arendada:
Juurdekasvuteooria – sageli teadvustamata uskumus, et võimekus on alati arendatav:
„Viga-on-halvav“ – mõtteviis kujundab lapses jäävususkumust. „Viga-on-jõustav“ – mõtteviis kujundab lapses juurdekasvuuskumust. Õppija motivatsiooni kolm baastegurit:
Autonoomiat toetav õpetaja:
|
TÖÖTOAD
Kool ja kultuur ja mis on koolikultuur?Lahutades ära gümnaasiumiastme ja jättes alles põhikooli osa ning liites teise põhikooli saame Võru Fr.R. Kreutzwaldi Kooli. Milline on selle kooli kultuur? Miks, millal ja mismoodi seda arendada ja kes seda teevad? Kaider Vardja, Võru F. R. Kreutzwaldi Kooli direktor Koolikultuur on ja peabki olema kooliti erinev. Iga kool on kogukonna osa ja igal kogukonnal on oma väärtuste eelistused. Seega sõltub koolikultuur suuresti väärtustest ja tekib uus küsimuse: kuidas väärtustada väärtusi? Koolil on oluline kaasata kõiki, kes on koolis ja kes on kooliga tihedalt seotud, ühiste väärtuste ja arusaamade välja töötamise juurde. Sealt algab koolikultuuri. Kooli visuaalne identiteet on ülioluline. Sellele tuleb pöörata suuremat tähelepanu, visuaalne identiteet on kooli üks visiitkaartidest, mis paistab kõigile silma, mida teatakse ja tuntakse kogukonnas ja väljaspool. Konkreetse kooli kultuuri, kuidas koolikultuuri täpsemalt ka ei määratletaks, kujundavad kooli ajalugu, kontekst (asukoht jmt) ja kooliga seotud, selles tegutsevad inimesed. Oluline on tuua välja kooli eripära ja seda ka teadvustada ning seda hoida. |
Pärnumaa hariduselu 2018+. Pärast reforme 19-st omavalitsusest saab 7, Pärnumaa suureneb 600 km2 võrra. Maapiirkonda jääb õpilasi 771 ja lasteaialapsi 304 vähem tänasest. Millistel alustel korraldada haridusvaldkonna ühistegevusi pärast haldusreformi? Lauri Luur, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhataja
Lähtuvalt Audru, Paikuse ja Tõstamaa ühinemisest Pärnu linnaga kasvab Pärnu linnas õppivate õpilaste hulk 7 tuhandeni ning valdades alaneb see 2,7 tuhandeni. Linna piiri laienemisega liiguvad mitmed aineühenduste juhid Pärnu linna koosseisu. Sellest lähtuvalt jääb ülesse küsimus, et kuidas mõjutab see tulevikku. Arutelul tekkis kolm varianti:
Lapse arengu seisukohast võib välja tuua argumendi, kus osad aineühenduste juhid leidsid, et koos linnaga ei saa olümpiaade teha (eriti reaalainetes), sest maakoolide lapsed (eriti gümnaasiumiastes) ei suuda linna omadega võistelda (eriklassid, rohkem tunde jms). Eelisena toodi välja konkurentsi vähenemist. Kuid kas lapse arengust lähtuvalt on see ikka eelis, kui võistlusmoment ja pingutus on väiksem? |
Suur õpib väikeseltOma Riigi manifestiga on Surju Põhikooli õpilased moodustanud õpilasomavalitsuse ja õpilastest ministrid juhivad koolis erinevaid valdkondi. Projektid ETwinning, Comenius, Oma Riik ja Öko-kool kujundavad teadmisi, oskusi ja väärtushinnanguid. Väike on sisult suur! Heidi Kodasma, Surju Põhikooli direktor
Muutused ühiskonnas on toonud möödapääsmatu vajaduse arendada ka kooli organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri. Haridusasutuste arengu ja konkurentsivõime kindlustamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa enam õppeasutuse juhtimisstiilist „ülalt alla“. Oluliseks saab juhtimise demokratiseerimine, õpilaste aktiivne kaasamine ning erinevate osapoolte arvamustega arvestamine. Selline lähenemine eeldab aga õpilasesinduse rolli muutumist – neist peab saama õppeasutuses võrdväärne partner ja aktiivselt kooli arendustegevusse ning juhtimisse panustav esindus. Surju Põhikooli „Oma Riik“ on näidanud, et ka väikesed jalad võivad jätta suuri jälgi… |
Allakäigutrepist üles. Õppetunnid, mis muutsid eluEluteed on erinevad. Üksi, vägivald, narkomaania, kuriteod, erikoolid ja vangla …. Ja siinkohal tuleb “STOPP”! Mismoodi on üks inimene tulnud allakäigutrepist üles? Ragnar Turgan, EKNK Valga koguduse pastori kohusetäitja
Üksinda minnakse kiiresti, nii tippu kui põhja. Kaugele minekuks on vaja kaaslasi, kes toetavad ja keda saab usaldada ning sellist teadmist noortel sageli ei ole. Igat noort on võimalik kriitilistel aegadel aidata, kui tema probleeme aidatakse märgata, leitakse edasiviiv autoriteet kes temaga tegeleb ning teda ei jäeta muredega üksi. |
Mis erinevus on õppijat toetaval tagasisidel ja hindamisel? Hindamiseks ei ole enam vaja õpetajat, seda suudavad testid ja arvutid. Tagasiside andmiseks on vaja õpetajat, inimest. Õpetajat, kes teab, oskab ja tahab oma pedagoogilises praktikas teha revisjoni. Praktiku vaade õpetaja igapäevatöö muutustele. Margit Kalmet ja Ott Kilusk, Pärnu Vabakooli õpetajad
Töötuppa mahtusid nii toetavad huvilised kui konstruktiivsed kahtlejad. Kool ega õpetajad ei saa kasutada kopeerimist, iga hindamise metoodika tuleb sobitada õpilaste, klassi, õpetaja ja kooli konteksti. Hindamissüsteemid võivad olla vägagi erinevad: numbrilised, sõnalised, kirjeldavad, tähelased jne. Palju olulisem süsteemist ja tähistest on arusaam, kuidas see toetab ja mõjutab õppijat. |
Piiblist bioloogiaõpikuni – 330 aastat koolivalgust SaardesSaarde kihelkonna 330. aastane haridusajalugu on kogutud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi muuseumklassi. Läbi aegade on haridusasutused olnud traditsioonide kandjad reformide tulipunktis. Väärtused kannavad kooli läbi aegade ja kool kannab läbi aegade väärtusi. Mari Karon, õpetaja, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi muuseumiklassi juhataja Sageli on kõik uus taas avastatud vana. 100 aastat tagasi ei tuntud klassitoas mõisteid „lõiming“, „üldõpe“ ega „kujundav hindamine“. Ometi oli ka siis kooliharidus aluseks kõikidele teadusavastustele ja nende vilju kasutame me tänaselgi päeval. Iga kooli loost on õppida, igast ajalooperioodist on talletatud parimaid kogemusi ja koolimuuseumis on võimalik leida tegevusi kõikidele huvilistele. Otsiva ja uuriva vaimu kandjana kannavad haridusasutused üht olulisimat väärtust. Väärtused ei kao, neid on koolid kandnud aastasadu. Elad, kuni õpid. |
Vile ja VEPA-ga – riskikäitumise ennetamine klassis ja koolisVEPA Käitumisoskuste Mäng on kogum meetoditest, mida õpetaja kasutab õpitegevuse ajal. Vahendiks võib olla ka vile aga kas see tähendab, et lapsi drillitakse vile järgi? Mida peab õpetaja oma hoiakutes ja uskumustes ümber hindama? Kogemustest ja praktikast räägib Pille Õis, Pärnu Vanalinna Põhikool
Kuidas leida tasakaalu akadeemiliste teadmiste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele? Töötoas keskendusime lapse eneseregulatsioonioskuste kujundamisele. Kuidas aidata lapsi, kelle keskendumisoskus ja tähelepanu vajavad harjutamist. Sotsiaalsed oskused vajavad harjutamist nagu ka lugemine, kirjutamine ja arvutamine. Keskkonna nende oskuste õppimiseks ja õpetamiseks loob õpetaja. Tulemuseks on head suhted nii õpilastel omavahel kui ka õpetajal ja lastel. |
Kui pikad on kooli käed?Ülle Pikma, pereterapeut Pärnu Haiglast Vestlusringis arutleti:
Järeldused olid lihtsad ja elulised:
|
Fotod konverentsilt