ESF_logo

Pärnumaa: ühine õppimine lahenduskesksetes kovisioonigruppides

Projekt finantseeritakse meetme „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; TAT kood: 2014-2020.1.02.001002.02.15-0002 raames.


Projektiga toetatakse Pärnumaa koolimeeskondade:

  • koostööpõhist ühist õppimist avatud organisatsioonikultuuri arendamiseks;
  • erinevate kogemuste kogumist, analüüsi ja edasiste ühiste koostöövormide leidmist;
  • haridusuuenduslike ideede jagamist ja rakendusteks ühiste tegevuste välja töötamist;
  • lahendustele orienteeritud eneseanalüüse ja reflektsioone.

Võib olla olete kogenud, et vahel algab keerulistele olukordadele lahenduse leidmine sellest, et räägid omaette olles iseendale kõva häälega muret tekitava asja ära.
Veelgi parem hakkab aga siis, kui on ka teisi kuulajaid – mõistvaid kaaslasi, kelle toetusel on võimalik leida oma probleemile lahendus.

20170606_155744 20170606_153213


Kovisioon on grupiline arengumeetod, mis on mõeldud kolleegide vaheliseks nõustamiseks. Kovisiooni kasutatakse üksteiselt õppimiseks, lahenduste leidmiseks, toetamiseks ja julgustamiseks.

Kovisioon põhineb ideel, et inimesed toetavad üksteise arengut, kui selleks luuakse sobiv keskkond ja tingimused.

Peamised kovisiooni kasutegurid on:

  • lahenduste leidmine;
  • teadmiste ja info jagamine;
  • usalduse ja koostöö suurenemine;
  • toetava organisatsioonikultuuri kujunemine;
  • eneseareng;
  • vahetu tagasiside;
  • sotsiaalsete oskuste arenemine.

Kovisiooni eesmärkideks on:

  • anda sarnaseid tööülesandeid täitvatele inimestele võimalus:
    • üheskoos aeg maha võtta;
    • kogemusi vahetada;
    • töös ette tulnud probleeme arutada;
    • ning selle kaudu üksteist toetada ja ennetada läbipõlemist;
  • äratada tööalast initsiatiivi ja saada ideid organisatsiooni arendamiseks.

Kovisiooni eesmärkide saavutamise juures on oluline:

  • avatud ja usaldusliku grupiõhkkonna kujunemine;
  • kovisioonigrupis osalejate:
    • ühine kogemus ja sellest tulenev kogemuste haakuvus;
    • vabatahtlikkus;
    • võrdsus grupis, ei järgita hierarhilisi suhteid.

Tulemusliku ja efektiivse kovisiooni tagavad:

  • võrdne suhe grupiliikmete vahel;
  • toetav õhkkond;
  • struktureeritus;
  • kohalolek – nii füüsiline kui vaimne;
  • fookuse hoidmine juhtumil/probleemil ja selle esitajal ehk grupiliikmed peavad unustama ära oma vajadused;
  • usalduslikkus (konfidentsiaalsus) – mis kovisioonil on räägitud, see sinna jääb ehk kui protsess on läbi, teemat edasi ei arutata.

Kovisiooni õnnestumiseks selles protsessis:

  • antakse tagasisidet ja ei anta hinnanguid;
  • keskendutakse konkreetse(te)le juhtumi(te)le ja lahendustele;
  • ollakse toetavad ja ausad;
  • jagatakse emotsioone;
  • välditakse otseseid nõuandeid;
  • peetakse kinni reeglitest;
  • võetakse vastutus;
  • töötatakse intensiivselt ajaraamis.

Kasutatud materjalid:

TK Partnerid MTÜ

logo_TK_Partnerid

DevelopDesign

logo_develope

Fontes PMP OÜ

logo_Fontes

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

logo_EPALE


Mida rääkisid ja näitasid moderaatorid?

KOVISIOON koolis ja klassis. Miks ja millal?
SA Pärnu Haigla Sotsiaalravi teenistuse Laste ja noorte vaimse tervise keskuse pereterapeut Ülle Pikma

Kovisioon ja suhtlemine
Toomas Kask, psühholoog, MA, Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik, MTÜ TK & Partnerid

20170606_154617 20170606_162423


HARJUTUS 1

I samm Meeskonnaliikmed, kellel on aktuaalne juhtum või olukord, mille lahendamisele nad soovivad kaaslaste abi, kirjutavad selle lühikirjelduse vaikselt paberile. Aeg: 3 min

II samm Protsessijuht loeb need kõik ette. Seejärel palub meeskonnal hääletada, millisega nendest soovitakse kohe tööle hakata. Valitakse enim hääli saanud juhtum. Kui vaid üks inimene tõstatab oma teema, siis töötataksegi kohe sellega. Aeg: 3 min

III samm Juhtumi „omanik“ räägib olukorra lahti. Lõpuks püstitab küsimuse, mille lahendamisele ta ootab abi. Teised kuulavad vaikides. Aeg: 5 min

IV samm Informatsiooni kogumine. Grupiliikmed kirjutavad vaikides väikestele paberitele 1- 2 küsimust, millele nad vajavad vastust, et omada võimalikult terviklikku pilti olukorrast. Aeg: 3 min

V samm Järjekorras loetakse küsimused ette ja juhtumi omanik vastab võimalikult selgelt ja nii lühidalt kui võimalik. Aeg: 10 min

VI samm Olukorra mõistmise süvendamine. Meeskonnaliikmed arutavad koos juhtumi üle. Analüüsivad sellega seonduvat, ilma veel lahendusi pakkumata. Juhtumi omanik vaid kuulab. Aeg: 10 min

VII samm Meeskonnaliikmed kirjutavad vaikides 1- 2 soovitust, mida edasi teha. Aeg: 5 min

VIII samm Meeskonnaliikmed loevad oma soovitused ette ja annavad juhtumi omanikule üle. Aeg: 8 min

IX samm Juhtumi omanik teeb kokkuvõtte. Tunnustab soovitustes leiduvat väärtuslikku ja valib need, mida otsustab kasutama hakata. Aeg: 3 min

X samm Kokkuvõte meeskonnaliikmetelt. Mida sellest protsessist õppisin? Aeg: 10 min

Kokku 60 minutit.
Oluline on etappidest kinni pidada ja sõbralikult kuid kindlalt kutsuda seda tegema ka meeskonnaliikmeid.


Kasutatud materjalid:

Arendusfirma CREATES

logo_Creates

 

 

 


Kuidas meil läks?

                                  🙂                                 😕
Saime hästi hakkama. Raske püsida vaikselt ja kuulata.
Väga hea moderaator! Struktuur on nii hea kui halb.
Püsisime hästi teemas. Vaatleja võib olla segav.
Pingevaba ja usalduslik keskkond. Kiiresti kipuvad tulema soovitused.
Püsisime ajas. Vaja on õppida küsimuste sõnastamist.
Kõik osapooled osalesid aktiivselt. Oht laiali valguda.
Väga hea moderaator ei lasknud teemal laiali valguda. Sisse tulevad seotud teemad mille lahendusvõti ei ole juhtumis.
Leidsime erinevaid vaatenurki. Kärsitus.
Ajaline ohjamine on oluline. Teema valik oli raske, võib laiali vajuda.
Kiire rollijaotus ja käivitumine.
Vastuseid said kõik, mitte üksnes juhtumi omanik.
Meetod hoiab raamides ja säästab aega.
Õppisime küsimusi sõnastama.
Meeskonnas on lihtsam leida vastuseid ja lahendusi.
Jõudsime SIISKI lahenduseni sest oli eesmärk ja ajaraamid.
Püsisime ajas.
Saime ise grupis osaledes targemaks.
Ei andnud hinnanguid !NB enesekontroll on võimalik 😀
Erinevatelt isikutelt erinevad vaatenurgad.
Emotsioonid olid ohjatud sest mängureeglid teada.
Protsess hästi ohjatud.
Uued vaatenurgad.
Grupp paraja suurusega, kõik aktiivsed.
Saadi teostatavad lahendused.
Püsisime ajas ja teemas.
Hea grupiga põnev kogemus.

20170606_184945 20170606_184625 20170606_184615 20170606_184610 20170606_180122 20170606_180105 20170606_180040 20170606_175935


Osalejate ja moderaatorite edasiviivad küsimused gruppidele olid:

  • Mismoodi leidsite teema, juhtumi?
  • Kui teema oli lai siis mismoodi viisite seda kitsamaks?
  • Mis aitas teemas püsida?
  • Mida juhtumi omanik sai?
  • Mida grupi liikmed said?
  • Millised märkamise ja enesearenduse harjutused peaksid olema õpetaja tööriistakastis?
  • Milliseid grupi protsesse oma rühmas märkasite? Millised toetasid? Millised pärssisid?

HARJUTUS 2

Allpool on lühikirjeldused kaheksast õpetaja kutsealasest pädevusest. Grupp valib harjutuse teema fookuse nende hulgast. Millise küsimuse grupp võtab lahendada? Milliseid lahendusi grupp leiab? (Gruppide järeldused kaldkirjas)

 

1.ÕPPETÖÖ PLANEERIMINE JA JUHTIMINE
2.ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE
3.
ÕPPIMISE JUHENDAMINE
4.
MOTIVEERIMINE ja TOETAMINE

ENESE analüüs on kõige alus.
Peegeldamise oskust on vaja nii tunnustamiseks kui kriitikaks.
Julge otsustada!
Mismoodi suudab õpetaja edukat õpilast motiveerida enamaks pingutuseks?
Motivatsioonipaketid nii õpetajatele kui õpilastele peavad selged olema!
Oluline on õppeaasta planeerimine, sh õpetaja poolt tunnustamine, mis lähtuks konkreetsest õpigrupist ning arvestaks õpiväljundeid.
Kasutada tuleb enam erinevaid meetodeid, mille kaudu avalduksid laste erinevad tugevused ning neid siis tunnustada.
Enesearenduse harjutused õpetajatele on vajalikud ja edasiviivad.
Oska kaasata vanemaid.
Õpetaja vajab:

õpetaja_motiiv

5.KOOSTÖÖ
6.
SUHTLEMINE

On tekkinud veendumus kovisiooni kui meetodi tõhususes.
Meetod väldib laiali valgumist, saavutatakse aja kokkuhoid.
Aitab leida reaalselt kasutatavaid ideid ja tegevusi.
Näitab kätte võimaluste mitmekesisuse.

Õppisime kuulama aga teema väga lai.

7.ÕPPIJA ARENGU JA ÕPPEPROTSESSI ANALÜÜSIMINE ja HINDAMINE

Teha vahet hindel, hinnangul ja tagasisidel.
e-kooli võimalused on laiemad kui õpetaja praegu kasutab, ka seal on võimalik tagasisidet anda.
Vaja on harjutada sõnalist tagasisidet, mis oleks hinnanguvaba, toetav, vajadusel ka kehtestav.

 8.ENESEANALÜÜS JA KUTSEALANE ARENG

Pakkuda koos kolleegiga mitmepäevaseid koolitusi, et üle saada hirmust, tuua välja mugavusest, muuta mõttemustreid.
Õpetaja enesearengus vaja üle saada hirmudest.
Juhtkond peab toetama koolitusteemasid.
Õpetaja peab teadma, millist tagasisidet annavad õpilased.
Pärast koolitusi on vaja kolleegidega ühiseid tagasisidestamisi, et jagada ideid ning kavandada tegevusi ühiselt.

20170607_115142 20170607_110315 20170607_104713 20170607_103103


HARJUTUS 3

Allpool on lühikirjeldused Gibbsi reflektsiooniringist. Grupp valib harjutuse teema fookuse nende hulgast. Millise etapi reflekteerimisel saab Sulle abiks olla kovisioonigrupp?

gibbsi

 

Grupp 1 seisukohad: etapid 3, 4, 5 ja 6, sest:

hindamine – selge kõrvaltvaade ja see toob välja nii “+” kui “–”;
analüüs – võimaluste leidmine aga ka “Ma olen õigel teel!”;
järelduste tegemine – kas? ja kui? siis mida? ja kuhu? on vaja muuta;
tegevusplaan – kui otsuste alus (etapid 3-5) on õige, siis on ka plaan õige!

Grupp 2 seisukohad: etapid 1, 2, 3, 4, 5 ja 6, sest:

kirjeldus – aitab mõista kas kus ja milline on probleem;
tunnete kirjeldus – peegeldus aitab paremini mõista;
hinnangu andmine – grupiarutelu tulemusel saavad eri kihid ja vaatenurgad selgemaks;
analüüsimine – saab soovitusi;
järelduste tegemine – mida hakata kasutama;
tegevusplaan – mismoodi hakkan kasutama.

Grupp 3 seisukohad: etapid 1 ja 2 koos, 3 ja 4 koos ja 5 ja 6 koos, sest:

1-2 täpne probleem ja ühine vaade;
3-4 ühine arusaam;
5-6 ühine tegevus.

20170607_114930 20170607_115953 20170607_120617 20170607_115021


Kovisioon – hoiab konkreetsena ja raamides, ei lase laiali valguda, mobiliseerib meeskonna ja viib tulemuseni kui fookust hoitakse.

Kutsealaste pädevuste ja nende arendamiste juures saavad kolleegid väga palju aidata.

eesmärk_rõngas


Moderaatorid lisasid ja rõhutasid:

Mis takistavad tõhusat omavahelist suhtlemist?

Teema valgub laiali.
Seejärel süüdistatakse teineteist.
Tuuakse sisse isiklikkus.
Ei peeta kinni kokkulepetest.
Ei saada aru, mis on EESMÄRK – mida, miks me arutame?
Ei kuulata.
Ei “olda kohal”.
Manipuleeritakse.
Vastandutakse nii hääle kui kehakeeles.

Mismoodi vahetatakse teavet?

7 % sõnad
38 % hääl
55 % kehakeel

Millised on suhtlemisel kontakti etapid?

Ümberlülitumine
Kontakti võtmine
Info vahetamine
Kontakti lõpetamine

KUI KONTAKTI POLE ÄRA RÄÄGI (aga ma ju rääkisin)
Kuulen, aga ei kuula. Küsi: mida Sa kuulsid?
SÕNADEL on iga inimese jaoks erinev tähendus
Küsi: Mida Sa mõtlesid sellega. Mis tähenduse sellel Sinu jaoks on?

Mitte suhelda ei ole võimalik, mitte rääkida on võimalik.

Suhtlemine on käitumine

Minul on probleem ja ma räägin, temal on probleem ja ma kuulan.

Varane märkamine: raske on märgata aga kerge lahendada.
Hiline märkamine: kerge on märgata aga raske lahendada.

Motiveerimise 3 põhiprintsiibi:

  • tekita seotus, et teema kõnetaks;
  • paku eduelamust;
  • anna autonoomia, lase teha valikud ja seeläbi võtta vastutus

Pole tarvis tormata abi pakkuma lahendustega kui pole probleemigi! 😛


Fotod koolituspäevadest: Saima Tõigast