2018/19. õa õpilaste ja vanemate rahuloluküsitluste statistika ja kokkuvõtted
Viies aasta oli õpilastel ja vanematel õppeperioodi lõpus võimalus anda koolile tagasisidet veebipõhises rahuloluküsitluses, avaldada arvamusi ja teha ettepanekuid koolielu korraldamise kohta.
Vastanuid viimase viie aasta jooksul:
| 2014/15. õa | 2015/16. õa | 2016/17. õa | 2017/18. õa | 2018/19. õa | |
| Õpilased | 89 vastanut 354-st õpilasest | 178 vastanut 345-st õpilasest | 145 vastanut 337-st õpilasest | 157 vastanut 344-st õpilasest | 214 vastanut 339-st õpilasest |
| Vanemad | 65 | 44 | 67 | 50 | 59 |
Viie aasta andmete võrdlemine ja analüüs (2014/15. õa, 2015/16. õa, 2016/17. õa, 2017/18. õa) võimaldab teatud määral hinnata muutusi, suundumusi ning õpilaste ja vanemate seisukohti, eriarvamusi ning ootusi.
Kodulehel avaldame üldise analüüsi, hinnangute suuremad muutused ja keskkonnas e-formular genereeritud õpilaste ja vanemate vastuste statistika.
Küsitluste tulemuste analüüsi kasutatakse kooli töö tulemuslikkuse hindamisel ja arvamusi, kriitikat ning ettepanekuid koolielu edasisel korraldamisel. Tehtud ettepanekud on töös ja nendega arvestatakse uue õppeaasta üldtööplaani koostamisel ja ellu viimisel.
Suur tänu kõigile õpilastele ja vanematele vastuste eest!
Analüüsi sissejuhatuseks mõned selgitused, mis peaksid aitama andmeid paremini mõista:
- viis aastat tagasi alustatud rahuloluküsitlus on lähtunud Haridus- ja Teadusministeeriumi kümmekond aastat tagasi pakutud metoodikast;
- viiepallisel hindamisskaalal on aastate keskmised tulemused kerkinud väga kõrgele (4,2 – 4,4 palli);
- viiepallisel skaalal ei pruugi 0,1–0,2 pallised kõikumised näidata sisulisi muutusi;
- õpilaste hulgas on vastajate vanusegruppides kõikumisi (üks aasta vastab 78% gümnasiste ja teine aasta vaid 14%);
- vanematest vastajate hulk on suhteliselt väike ning selgelt eristuvate hoiakutega;
- tagasisides esineb küsimusi, mille puhul sõltub vastus vastaja subjektiivsest tundest (piisaval, tavaliselt, vajadusel jmt).
Neid asjaolusid tuleb arvestada andmete analüüsil. Sellest tulenevalt on käesoleval aastal:
- keskendutud selgelt eristuvatele muutustele;
- võrdluse aluseks võetud eelmise nelja aasta keskmine hinnang;
- vaadeldud tüdrukute ja poiste tagasiside erinevusi.
Õpilaste poolt tagasisides antud hinnangutes on väga väikesed muutused ning 5 palli skaalal on kõikumised vahemikus -0,15 kuni +0,15 täiesti ootuspärased. Märkimisväärseteks tuleb pidada muutusi üle 0,3 palli.
Positiivselt torkab siinkohal silma õpilaste osalemine konsultatsioonides, mis kindlasti toetab nii õppetulemuste saavutamist kui ka õpilase ja õpetaja individuaalsemat suhtlemisvõimalust.
Oluline erinevus tüdrukute ja poiste viie aasta tagasisidedes on osalemine konsultatsioonides (tüdrukud +0,48 ja poistel +0,16) ning õppimise suhtes meeldivuse väljendamine (tüdrukud +0,31 ja poisid -0,09). Toitlustamise suhtes koolis on tüdrukute hinnang (-0,26) kriitilisem kui poistel (-0,11) ja ilmselt tuleb jätkuvalt tegeleda koolieine kvaliteedi ja kvantiteedi tasakaalu otsimisega.
| Küsimus ja vastuste keskmine 5 palli skaalal | 2015-2018 | 2019 | muutus | ||||
| T | P | kesk | T | P | kesk | kesk | |
| Meie koolis on sõbralik õhkkond | 3,85 | 3,91 | 3,88 | 3,94 | 3,97 | 3,96 | 0,08 |
| Olen ise sõbralik ja teistele eeskujuks | 4,51 | 4,19 | 4,36 | 4,39 | 4,13 | 4,26 | -0,10 |
| Õpilaste ja õpetajate vahel on valdavalt head suhted | 4,17 | 4,16 | 4,15 | 4,21 | 4,00 | 4,11 | -0,04 |
| Meie kooli õpetajate käitumine on õpilastele eeskujuks | 4,18 | 4,43 | 4,28 | 4,38 | 4,38 | 4,38 | 0,10 |
| Minu õpetajad teevad oma tööd hästi | 4,32 | 4,54 | 4,38 | 4,31 | 4,24 | 4,28 | -0,09 |
| Kas Sa vajadusel osaled pakutavates konsultatsioonides? | 4,06 | 3,89 | 3,97 | 4,54 | 4,05 | 4,30 | 0,33 |
| Koolis pakutakse piisavalt võimalusi huvitegevuseks | 4,55 | 4,50 | 4,52 | 4,43 | 4,49 | 4,46 | -0,06 |
| Koolis toimuvate huvitegevuste ajad on sobivad | 4,16 | 4,19 | 4,17 | 4,09 | 4,20 | 4,14 | -0,03 |
| Saan osaleda võistlustel, konkurssidel, projektides, õppekäikudel jms | 4,20 | 4,33 | 4,26 | 4,34 | 4,32 | 4,33 | 0,07 |
| Õppetöö jätab piisavalt aega huvitegevuseks | 4,13 | 4,27 | 4,18 | 4,15 | 4,08 | 4,11 | -0,07 |
| Kooli ruumid on puhtad ja korras | 4,44 | 4,38 | 4,39 | 4,32 | 4,28 | 4,30 | -0,09 |
| Olen rahul toitlustamisega meie koolis | 4,18 | 4,31 | 4,24 | 3,92 | 4,20 | 4,06 | -0,18 |
| Kas tunned, et sinu tegemisi ja kordaminekuid märgatakse? | 3,97 | 4,12 | 4,02 | 4,08 | 4,11 | 4,09 | 0,07 |
| Mulle meeldib meie koolis õppida | 4,20 | 4,28 | 4,21 | 4,50 | 4,19 | 4,35 | 0,14 |
| Meie koolil on hea maine, siia tahetakse õppima tulla | 4,30 | 4,38 | 4,32 | 4,50 | 4,42 | 4,46 | 0,14 |
| 4,19 | 4,24 | ||||||
Õpetajate poolt õpilaste märkamine, tunnustamine ja toetamine on kaasa aidanud suhete üldisele paranemisele ning seeläbi on ka näha, et õpilased tunnevad end koolis hästi ja soovivad siin õppida.
Kool on olulise teemana hoidnud ja hoiab ka edaspidi fookuses õpilastevahelisi suhteid. Viimase viie aasta jooksul õpilaste poolt antud vastused:
| 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | ||||||
| Meie koolis … | 89 | 178 | 149 | 155 | 213 | |||||
| ei ole kiusamist ega koolivägivalda | 3 | 3,4% | 11 | 6,2% | 5 | 3,4% | 26 | 16,8% | 10 | 4,7% |
| on sõbralikku nägelemist | 31 | 34,8% | 55 | 30,9% | 42 | 28,2% | 56 | 36,1% | 67 | 31,5% |
| on natuke kiusamist | 31 | 34,8% | 62 | 34,8% | 70 | 47,0% | 47 | 30,3% | 70 | 32,9% |
| on kiusamine igapäevane | 9 | 10,1% | 13 | 7,3% | 10 | 6,7% | 6 | 3,9% | 21 | 9,9% |
| on tõsiselt vägivalda | 2 | 2,2% | 6 | 3,4% | 6 | 4,0% | 1 | 0,6% | 6 | 2,8% |
| ei oska vastata | 13 | 14,6% | 31 | 17,4% | 16 | 10,7% | 19 | 12,3% | 39 | 18,3% |
| Meie koolis reageeritakse koolivägivalla juhtumitele: | 89 | 178 | 149 | 154 | 211 | |||||
| ei ole kokku puutunud | 47 | 52,8% | 84 | 47,2% | 60 | 40,3% | 78 | 50,6% | 64 | 30,3% |
| jäetakse tähelepanuta | 1 | 1,1% | 4 | 2,2% | 1 | 0,7% | 6 | 3,9% | 3 | 1,4% |
| tegeletakse harva | 1 | 1,1% | 5 | 2,8% | 2 | 1,3% | 1 | 0,6% | 11 | 5,2% |
| tegeletakse pisut | 14 | 15,7% | 22 | 12,4% | 15 | 10,1% | 11 | 7,1% | 25 | 11,8% |
| tegeletakse | 8 | 9,0% | 26 | 14,6% | 24 | 16,1% | 12 | 7,8% | 28 | 13,3% |
| tegeletakse tõsiselt | 18 | 20,2% | 37 | 20,8% | 47 | 31,5% | 46 | 29,9% | 80 | 37,9% |
Kõige olulisem on selle teema juures vaja mõista, et „koolikiusamine“ kui termin on täiesti vale mõiste. Kool kui asutus ja organisatsioon ei saa mitte kedagi kiusata. Kiusata saavad inimesed üksteist ja kiusamise koht on kus iganes: bussipeatus, internet, klassiruum, mänguväljak vms. Seega sõltub kiusamine vaid inimsuhetest, kasvatusest ja hoolivusest teiste suhtes. Hea on tõdeda, et vastajate hulk, kes leiab, et teemaga tegeleb kool tõsiselt, on oluliselt kasvanud. Järgmiste sammudena tuleb veelgi kiiremini märgata kiusajaid ja kiusatavaid ning jätkata erinevate osapoolte (kool, kodu, lastekaitse, noorsoopolitsei) tihedat koostööd.
Õpilaste hulgas läbiviidud rahuloluküsitluses olid sõnalised kommentaarid üsna napisõnalised ja igas valdkonnas oli mitmesuguseid arvamuseavaldusi.
Õpetajatega suhete kohta arvati, et õpetajad võiksid olla rangemad/leebemad, rohkem selgitada/anda iseseisvaid töid, tegema rohkem/vähem rühmatöid, annavad endast kõik/on laisad jne. Aga olid ka konkreetsed märkused konkreetsete õpetajate kohta ning neid probleeme peab juhtkond lahendama koos mainitud õpetajatega.
Endiselt sooviksid õpilased huvitegevuses ja sportimise võimalustena näha kitsaid valdkondi ja hämmastav on see, et need muutuvad iga aastaga. Kui läinud aastal sooviti „tõuksika trikke tahan teha ja õppida“, joogaringi, kardisõitu, ujumisringi ja karated, siis sel aastal oli soovideks iluuisutamine, sulgpall, motokross, hoki, maadlus, käsipall jne. Valdav enamus õpilasi on huvitegevusse kaasatud ning olulisi muudatusi siinkohal kavandatud ei ole.
Koolikeskkonna kohta avaldati imestust, et „keegi on garderoobikapi uksed mõlki löönud?!“, „värskelt värvitud III korruse koridori seina on kriibitud“ ning „atlasesse on rõvedusi joonistatud“. Paneb imestama tõesti?! Eelkõige paneb aga imestama see, et sellist asja märgatakse õppeaasta lõpus ning keegi ei tea kes see KEEGI on? Siin mõtlemiseks ainet meil kõigil….
Küsimusele „Mis mulle meie koolis meeldib? Mis on meie koolis head?“ oli 118-l korral kiidetud sõpru ja 65-l korral õpetajaid.
Nii arvas 3. klassi tüdruk. „Koolis peab püüdlik olema, sest kui sa ei ole püüdlik ei saa sa oma elus hakkama.“
Nii arvas 8.klassi poiss. „Head õppevõimalused ja korralik haridus!“
Nagu õpilaste, nii ka vanemate tagasiside hinnangutes on väga väikesed muutused ning 5 palli skaalal on kõikumised vahemikus -0,15 kuni +0,15 täiesti ootuspärased. Üldisel väga kõrgel (keskmine 4,4 viiepallisel skaalal) taustal oleks raske igas valdkonnas suuri edasiminekuid iga-aastaselt loota. Olulisemaks tuleb pidada tagasiside sisu ja selle rakendatavust kooli juhtimisotsuste tegemisel.
| Küsimus ja vastuste keskmine 5 palli skaalal | 2015-2018 keskmine | 2019 | muutus |
| Lapsevanemana on mul lihtne aineõpetajatega suhelda | 4,11 | 4,12 | 0,01 |
| Klassijuhataja on mu lapse jaoks vajadusel olemas | 4,71 | 4,66 | -0,05 |
| Lapsevanemana on mul lihtne klassijuhatajaga suhelda | 4,74 | 4,60 | -0,14 |
| Võimalik on saada konsultatsioone ja järeleaitamistunde | 4,50 | 4,54 | 0,04 |
| Õpetajate käitumine on õpilastele eeskujuks | 4,23 | 4,17 | -0,06 |
| Kooli õpilaste ja õpetajate vahel on valdavalt head suhted | 4,29 | 4,16 | -0,13 |
| Arenguvestlused peavad olema järjepidevad | 4,05 | 4,32 | 0,27 |
| Minu lapse õpetajad on asjatundlikud | 4,54 | 4,40 | -0,14 |
| Minu lapse koolil on hea maine, sinna tahetakse õppima asuda | 4,40 | 4,38 | -0,02 |
| 4,35 | 4,25 | -0,10 |
Head meelt valmistavad vanemate hinnangud arenguvestluste vajalikkusele. See on oluline nii lapse individuaalsusega arvestamisel kui ka kodu ja kooli koostöö parandamiseks.
Teatud kriitilisi (miinusmärgiga) muutusi tuleb vaadelda kogu andmete hulgas. Selle aasta vanemate tagasisides eristus selgelt ülikriitiliste vanemate grupp, kes suures osas märkisid oma hinnangud miinimumiks või selle lähedaseks (1-2 palli, vahel ka 3). Nii näiteks on 8 vanemat seisukohal, et koolikiusamine on igapäevane. Andmete filtreerimisega selgus, et neist kaks ei kasuta e-kooli ja kuus kasutavad e-kooli harvem kui kord nädalas. Nendest vanematest viis ei osale klassi vanemate koosolekul.
Võttes arvesse, et valdav osa lapsevanemaid saavad infot koolis toimuva kohta oma lapselt (81,4% , arvestades hinnanguid 4 ja 5), võrdlusena, et klassi vanemate koosolekutelt saavad 71% vanematest koolis toimuva kohta infot, siis võime järeldada, et info koolielu kohta jõuab kodudesse suurel määral läbi koolilapse pilgu.
Sarnaselt läinud aastaga tuleb meelde tuletada, et koolil on kolm kindlat ja konkreetset infokanalit:
- e-kool on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ametlik õppe-infosüsteem (paberpäeviku asemel), selle kasutamine õpilaste ja vanemate poolt tagab nendele ligipääsu õppetöö tulemustele;
- kooli kodulehekülg (kilingi.edu.ee) on õigusaktidest tulenev nõue tagada kõigile huvilistele ligipääs kooli ametlikele dokumentidele;
- kooli sotsiaalmeedia leht facebook’is on kiireks, sh meelelahutuslike uudiste, vahetamiseks ja mitteformaalseks reklaamiks.
Vanemate soovidele suhelda vaid e-kirja, online messengeri või telefoni teel seab piirangu õpetajate ja klassijuhatajate ajaressurss.
Inimsuhted, hoiakud ja võib-olla teatud määral uskumused avalduvad vanemate sõnalises tagasisides. On seisukohti, et mõni õpetaja tuleks „koheselt minema saata“ ning sama õpetaja kohta on öeldud „parim lastega suhtleja ja toetaja“. Ilmselt saab ja peabki õpetaja oma kutsealast oskust nii tõstma kui ka seda võrdselt laste vahel jagama. Vähemalt tuleb meil selle poole püüelda. Samuti tuleb lastel õppida ja harjuda mõttega, et elus ei loo kõikjal nemad reegleid, ei saa valida vaid endale sobivaid variante ega ümbritseda end üksnes sobivaga.
On avaldatud seisukoht, et „gümnaasiumi osa tuleks kinni panna“ ning samas nelja vanema poolt tunnustatud kodulähedase gümnaasiumi võimalust.
Sõnaliselt ennast väljendanud vanemate arvamused ulatuvad seinast-seina ja erinevate soovide vahel tuleb leida optimaalsed lahendused, mis sobivad suurimale hulgale vanematele. Teemad, mille realiseerimine on igapäevase õppe- ja kasvatustöö osa, (kiusamise varane märkamine, kõigi õpilaste kaasamine, õpilaste mõjutusmeetmete rakendamine, info parema liikumise korraldamine), on töös ja nendega arvestatakse uue õppeaasta üldtööplaani koostamisel ja ellu viimisel.
Nii kirjutas 5. klassi vanem. „Õpetajad on enamjaolt tublid ja hakkajad, klassijuhatajaga on suurepärane! Laps saab käia probleemideta võistlustel, õpetajad on paindlikud ja arusaajad.“
Kokkuvõttes on viie aasta rahuloluküsitluste mediaan (pooled vastajad on andnud kõrgema ja pooled vastanud on andnud madalama hinnangu) üldist kõrget tausta arvestades stabiilne.
| 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | |
| õpilased | 3,90 | 4,22 | 4,20 | 4,59 | 4,35 |
| vanemad | 4,38 | 4,33 | 4,16 | 4,47 | 4,36 |
| õpetajad | 4,34 | 4,44 | 4,40 | 4,46 | 4,44 |
Viie aasta mahukaid andmeid ja muutusi analüüsides kujunevad järgmise õppeaasta üldtööplaani rõhuasetusega märksõnadeks:
- õppijate individuaalsusega suurem arvestamine õppetöö kavandamisel ja korraldamise;
- suhted vanematega, arenguvestluste korraldamine ning nende sisukus.