Tervise Arengu Instituut viib ellu programmi VEPA Käitumisoskuste Mäng (PAX Good Behavior Game). 

Mis on VEPA Käitumisoskuste Mäng?

VEPA Käitumisoskuste Mäng on kogum meetoditest, mida õpetaja kasutab õpitegevuste ajal. Mängu eesmärk on positiivse ja õppimisele suunatud õhkkonna loomine klassis ning õpilaste positiivse käitumise tunnustamine. Mäng lihtsustab rakendava õpetaja tööd ja parendavad õpilaste igapäevaelu. VEPA Käitumisoskuste Mäng on tõenduspõhine programm ehk metoodika mõju laste heaolule on põhjalikult uuritud ja hinnatud.

Kellele on VEPA metoodika mõeldud?

VEPA metoodika koosneb tõenduspõhistest töövahenditest ja märguannetest, mille kasutamine suurendab õpilaste oskusi oma käitumise ja emotsioonide kontrollimiseks. Metoodika sobib kasutamiseks kõikides vanustes õpilastega. Eriti mõjus on aga metoodika esimeste klasside õpilaste seas, sest ühtlustab koolivalmiduse taset, aitab õpilastel kooliga kohaneda ja õppida kokkulepetest kinni pidama.

Miks on VEPA metoodika kasulik?

Mäng edendab prosotsiaalset käitumist ning vähendab korrarikkumisi klassis. Metoodika ennetab käitumisprobleemide teket ja süvenemist. Pikaajalised uuringud on leidnud, et VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendamine:

  • aitab ennetada õppeedukuse langemist, koolist väljalangemist, kuritegelikku käitumist, antisotsiaalse isiksusehäire tekkimist,
  • edasi lükata uimastite proovimist, ennetada uimastite kuritarvitamist või uimastisõltuvuse teket ja teisi riskikäitumisi.

Käitumisoskuste Mängu näol on tegu ühe maailma tunnustatuima universaalse ennetusmeetmega.


Käitumisoskuste Mängu metoodika lühema- ja pikaaegsete mõjude kohta on läbi viidud hulgalistelt teadusuuringuid (k.a. longituduuringuid koolis mängu mänginud õpilaste edasise elutee kohta).1 Käitumisoskuste Mängu metoodika on kantud USA tõenduspõhiste programmide registrisse ja seda on tõenduspõhise ennetusmeetodina esile toodud mitmete organisatsioonide poolt.

Pikaaegsed teadusuuringud on näidanud, et metoodika rakendamine koolikeskkonnas:

  • vähendab õpilaste käitumisprobleeme, k.a. aktiivsus- ja tähelepanuhäireid;
  • vähendab vägivaldset ja agressiivset käitumist;
  • vähendab koolikiusamise esinemist;
  • vähendab spetsiaalsete teenuste kasutamist ning vajadust suunata õpilasi käitumis- või õpiraskustega lastele mõeldud klassi;
  • vähendab tõenäosust depressiooni tekkeks ning ennetab suitsiidset käitumist;
  • ennetab sõltuvusainete tarvitamist;
  • vähendab alaealiste õigusrikkumisi, kuritegelikku käiutmist ning antisotsiaalse isiksushäire tekkimise tõenäosust;
  • suurendab õpiedukust ning akadeemilisi saavutusi, k.a. keskkooli lõpetamise ja ülikooli astumise tõenäosust.

Metoodika rakendamise tulemuslikkust Eestis on hinnatud kahel õppeaastal – 2014/2015 (piloteerimise aasta) ning 2015/2016. Kasutatud on järgnevaid andmete kogumise meetodeid:

  • tunnivaatluste teostamine keskendumist häirivate ja tundi segavate käitumiste hulga tuvastamiseks;
  • tugevuste ja raskuste küsimustiku täitmine iga õpilase kohta klassijuhataja poolt;
  • õpetaja enesetõhususega seotud küsimustiku täitmine klassijuhataja poolt;
  • õpetajatelt tagasiside kogumine metoodika rakendamise protsessi ja tulemuslikkuse kohta.

Hindamistegevusest ja tulemustest Eestis saab lähemalt lugeda õppeaasta raportitest: