Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut
Kuus soovitust lapse õppimise toetamiseks
Seoses eriolukorraga riigis on paljud õpilased ja nende pereliikmed suures mures, et kuidas jätkata uues situatsioonis õppimisega ning kuidas teha seda tõhusalt. Panime Tartu Ülikooli haridusteadlastega kokku 6 soovitust, mis tuginevad õppimise ja õpetamise uuringutele.
Lühidalt
- Õppimise eelduseks on arusaam, et õpieesmärk on tähenduslik.
- Õppimine koosneb ettevalmistamisest, võimete arendamisest ja hindamisest.
- Õppida saab omandades, osaledes, avastades ja harjutades.
- Õppimine on tõhus, kui endasse uskuda – edenemismõtteviis viib edasi.
- Õpitu kohta tagasiside andmisel keskendu pikemalt õpiprotsessi tugevustele.
- Õppimine on tõhusam koos õppides ja üksteist õpetades.
Pikemalt
- Õppimine on suhteliselt püsivate muutuste saavutamine võimekuses või käitumises. Õppimise tulemuslikkus sõltub suuresti sellest, kas õppijal on õpitava suhtes uudishimu ja kas õpitav on talle tähenduslik. Selleks on vaja esmalt aru saada, mis on õppijat huvitav probleem, mis on õppija jaoks eesmärgi saavutamisel väljakutse ja milles seisneb tühimik teadmistes või oskustes. Need peavad olema õppija jaoks tähenduslikud. Selleks tuleb siduda õpitav isikliku kogemuse ja igapäevaeluga või õppijat üldiselt huvitava valdkonnaga. Õppimise tähenduslikust toetab, kui saadakse aru õppimise vajaduse kiireloomulisusest – kuidas aitab õppimine lähiajal saavutada mingit eesmärki. Nii tuleb õpetada pigem küsides ja õppijat suunates kui vastuseid vastates. Tuleb jätta õppijale aega mõtlemiseks ja vastamiseks. Tuleb innustada vastama ja mitte peletada uudishimu negatiivsete hinnangutega.
Loe lähemalt: Dochy, F. & Segers, M. (2018). Creating impact through future learning: The High Impact Learning that Lasts model. London: Routledge Publishers.
- Iseseisev õppimine eeldab piisavaid enesereguleerimisoskusi. Seejuures soovitame läbida kolm etappi ja neid kõiki tuleb toetada (nt küsimustega). Ettevalmistamise etapil tuleb selgelt sõnastada õppimise eesmärk, meenutada eelteadmisi ja analüüsida, mida on õppimiseks vaja (nt õppematerjalid) ning kavandada õpitegevused (võimalikult punkthaaval ja konkreetselt). Võimekuse arendamise etapil tuleb planeeritud etapid läbida võimalikult keskendunult (puhanult, vaikses ruumis), et saavutataks soovitud muutus teadmistes või oskustes. Tuleb jälgida, et püsitaks plaanijärgse tegevuse juures. Hindamise etapil tuleb mõelda, kuidas hinnata eesmärkide saavutatust. Oma kogemusest aitab õppida refleksioon – kirjeldage tehtut, põhjendage, miks nii tegite, hinnake tulemuslikkust ja arutage iseenda või teistega tehtu ja saavutatu üle.
Loe lähemalt: Panadero, E. (2017). A review of self–regulated learning: Six models and four directions for research. Frontiers in Psychology, 8(422). https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5408091/pdf/fpsyg-08-00422.pdf
- Õppimiseks on viis peamist viisi, mida tuleks kasutada sõltuvalt eesmärgist. Omandamine on õppimine kelleltki targemalt ja näiteks raamatust või internetist. See sobib hästi faktide õppimiseks. Osalemine on õppimine aktiivses arutelus teistega. See sobib hästi arusaamise toetamiseks – üksi ei märka hästi, kui on valesti aru saadud. Avastamine on õppimine küsimusi püstitades ja ideid läbi proovides. See sobib hästi reeglite ja seaduspärasuste õppimiseks. Ka avastada on hea teistega koos, sest nii sünnib rohkem ideid. Harjutamine on õpiviis, mille korral tehakse sama tegevust ikka uuesti ja uuesti. See sobib mingi tegevuse vilumuse saavutamiseks. Lisaks sellele õpitakse sageli veel eraldi planeerimata erinevatest situatsioonidest, nt oma tegevusest, teiste lugudest, videotest, rollimängudest. See on levinud pigem kutseõppes ja töökohapõhises õppes. See sobib tüüpiliselt praktiliste oskuste õppimiseks.
Loe lähemalt: https://sisu.ut.ee/opikasitus/, Simons, P. R.-J., & Ruijters, M. C. P. (2008). Varieties of work related learning. International Journal of Educational Research, 47, 241–251.
- Julgustage iseend ja teisi õppimise või õpetamisega hakkamasaamisel. Edenemismõtteviisi kohaselt ei ole niivõrd tähtis tulemus, vaid protsess. Meie võimekus õppida ja mingeid tulemusi saavutada ei ole ette määratud. Sünniga on seatud suhteliselt laiad piirid, mille raames tulemuste saavutamine sõltub meie pingutusest. Kui me keskendume õpiprotsessile ja analüüsime tehtud pingutust või anname selle kohta tagasisidet, siis saavutame lõppkokkuvõttes paremad tulemused, kui tulemuste hindamisele keskendudes. Väike edu innustab edasi õppima.
Loe lähemalt: Carol S. Dweck (2017). Mõtteviis. Uutmoodi psühholoogia edu saavutamiseks. Tallinn: Pegasus.
- Tagasiside andmine on õpiedu juures väga tähtis, kuid selle mõju õpitulemustele sõltub tagasiside andmise viisist. Kõige vähem tõhus on tagasiside, mis toob lühidalt (nt numbrina või ühe-kahesõnaliselt) välja hinnangu tulemusele või ka õpiprotsessile. Mitu korda tõhusamalt edasiviiv on tagasiside, mis keskendub nõrkuste asemel õppija tugevustele ja toob pikemalt selgitades välja selle, mis õpiprotsessis oli hästi (nt mulle väga meeldis see, kuidas sa tulid uuele ideele võõrkeeles õpitavate sõnade õppimiseks).
Loe lähemalt: Hattie, J., & Timperley, H. (2007). The power of feedback. Review of Educational Research, 77(1), 81–112.
- Sageli on koosõppimine tõhusam kui üksi õppimine. Seetõttu soovitame õpilastel leppida oma kaasõpilastega kokku ühise õppimise aeg, kus ollakse heli ja video kaudu ühises õpiruumis. Video aitab kauem õppida, sest palju meie suhtlusest on mitteverbaalne ja nii on lihtsam. Ühiselt õppides leppige kokku eesmärgid, seejärel õppige, rääkige üksteisele, kuidas õpitust aru saite ja küsige üksteiselt küsimusi. Kui millestki on erinevalt aru saadud, siis vaadake see koos üle, küsige teistelt õpilastelt või õpetajalt. Üks tõhusamaid õppimise viise on teiste õpetamine. Seega proovige ka nii, et üks õpib selgeks ühe ja teine teise asja ning õpetab seejärel teisele. Ärge unustage pärast õpetamist õpitu kontrollimist ja üksteise kiitmist, kui õpitu on selgeks saanud. Koosõppimiseks on mitmeid kasulikke tehnilisi lahendusi, mille kohta leiate infot näiteks Facebookist ja YouTubest.
Loe lähemalt: Dillenbourg, P. (1999). What do you mean by collaborative learning? Collaborative- learning: Cognitive and Computational Approaches. Oxford: Elsevier. https://telearn.archives-ouvertes.fr/hal-00190240/document