Uue õppeaasta algust iseloomustavad aktiivne osalemine kogukonnaelus ja uued projektid.

Kool kogukonnas

Saarde Seenefestivali õnnestumiseks panustasid õpetaja Mare Tallo oma laululastega, Urve Jõgi ja Elli Altin töötubades, Laine, Kuro, Pille ja kõik klassijuhatajad oma klassidega sportlikul matkal ning töötubades.

Saarde Seenefestival 2015

Lodja Postijaam pidas oma 215. sünnipäeva ning õpilased Ly Kuninga juhendamisel kirjutasid postijaamale sünnipäevaluuletused.

Lodja_Postijaam_215_Janek_Mändmets

V kolme koolimaja jooks oli seekord rahvusvaheline ja külalisrohke ning suurima osalejate arvuga – 319 lõpetajat! Kolm kiireimat ületasid seni kehtinud rajarekordi.

Kolme koolimaja jooks 2015


Projektid

Erasmus+ toel läinud sügisel Ly Lünekundi ja Anne Aasametsa poolt käivitatud projekt VOTE tõi kohale külalised Kreekast ja Tšehhist. Kooli jaoks on astutud oluline samm: me ei ole enam parteriks juhtivatele koolidele vaid oleme ise suutelised võtma vastutuse ja olema koordineeriv kool Euroopa mõõtmes.

VOTE_4_lippu

Kaasav Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel loodud üle Eestiline koolide võrgustik kuhu on kutsutud 20 kooli. Keskendutakse hariduslike erivajadustega õppijatele, koolide tugistruktuuride arendamisele ning olulisimaks peab kujunema kogemuste vahetus. Viimsi ja Randvere koolis 24.-25.septembril toimunud seminaridel ja kogemuste vahetustes osalesid õpetajad Saima Tõigast, Kairi Kaldoja, Signe Vahtramäe ja Mari Karon.

Kairi: Antud koolituse käigus said vastused mitmed küsimused ning leidis kinnitust tõsiasi, et murekohad erinevates koolides on üpris sarnased. Hea meel oli aga tõdeda, et Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis on tegelikult olemas suurepäraselt toimivad tugisüsteemid ja –personal.

Huvitav Kool on läinud õppeaastal Paide Gümnaasiumiga toimund koostööprojekt, mille eesmärgiks on seatud õpetajate kutsealaste oskuste arendamise toetamine. 23.septembril Tallinnas lõpuseminaril esinesid Jaanus Moppel ja Erli Aasamets. Rõõm on tõdeda, et mitmed meie poolt esitatud seisukohad leidsid toetust SA Innove poolt seminari kokkuvõttes.

Event Image


Haridus

Kevadel õppis KiNG’s 355 õpilast ja lõpetajaid oli 54. Eelnevalt teadsime väikest sünniaasta jõudmist I klassi ja kooliteed alustas 16 õpilast. Järgmistel aastatel ootame taas esimesse klassi paralleelide jagu (26-30) last. Septembris jätkame aga 343 õpilasega ja reeglina lisandub õpilasi igasse kooliastmesse.

 

OECD värskest raportist selgub, et arvutite ja nutiseadmete kasutamine koolitunnis ei ole parandanud laste lugemisoskust, matemaatilisi ega teisi reaalainelisi võimeid, mida regulaarselt PISA-testiga mõõdetakse.
Üldine järeldus on, et õpilastel, kes kasutavad koolis õppetöös arvuteid mõõdukalt, on paremad õpitulemused kui neil, kel on selleks väga vähe võimalusi. Samas neil õpilastel, kes kasutavad koolides väga palju info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid on õpitulemused teistega võrreldes kõige kesisemad, seda hoolimata nende sotsiaalmajanduslikust taustast.

 

Avatud kool ühendab uut ja vana.
ARTUR TAEVERE
Praegu alustavad kooliteed lapsed, kelle vanemad käisid koolis enamasti 1990. aastatel. Meie kunagised õpetajad said oma väljaõppe 1980ndatel või isegi varem. Mõeldes oma kogemusele, milline on hea õpetamine, siis see jääb mitmekümne aasta taha. Lapsed, kes on praegu kuue-seitsme aastased, alustavad iseseisvat elu 10–15 aasta pärast. Seega peaksimegi küsima: mil määral meie isiklik kogemus heast koolist sobib tänapäeva maailma? Milline kool aitab õpilasel olla tark, õnnelik ja edukas – praegu 1. klassis ja tulevikus iseseisvalt elades?