ESF_logo

Loovlabor „Koolijuhid coach’ivad mentorid“

Projekt finantseeritakse meetme „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; TAT kood: 2014-2020.1.02.001002.02.15-0002 raames.


Projektiga:

luuakse koolijuhtide-mentorite toimiv professionaalne õpikogukond haridusasutuste juhtimiskultuuri ja professionaalse kapitali arendamiseks;
kogutakse, analüüsitakse, jagatakse ja arendatakse häid coachiva mentorluse praktikaid koolijuhtimises;
kasutatakse projekti käigus loodav intellektuaalne kapital järgnevate koolijuhtide koolituskavade arendamiseks;
valmistatakse ette koolijuhtide-mentorite professionaalse õpikogukonna formeerimine võrgustikuks.


„Mida muna ootab kanalt?“
Triin Noorkõiv, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool

Alustav õpetaja on nagu piloot, kes püüab samal ajal lennukit juhtida ja seda ehitada.
Rick Smith

1 3

Mida me täna teame?

Igal aastal on meil ca 800 alustavat õpetajat
Teisel aastal jätkab nendest õpetajana ~73%
Kolmandal aastal ~61%
Neljandal aastal ~55%
Viiendal aastal ~50%

Alustava õpetaja seitse suurimat väljakutset:

  1. Kui tahad, tule alati, ma ootan, aken avali (või lenda-lenda kas või läbi telekanali)
  2. Ainult meisterlik harjutamine teeb meistriks. Vince Lobmbardi
    Harjutamine teeb harjutajaks. Füüsika õpetaja Madis Reemann
  3. Anda täpselt nõnda palju nagu sul on anda
    Kanda võta nõnda palju nagu jõuad kanda Curly Strings, Üle ilma
  4. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
  5. Kas baasist rääkimine on või ei ole baasiline?
  6. kõigil_üks_eksam
  7. Kes on mentor – sõber, lõunakaaslane, naaber, tugiisik, kontaktisik, juhendaja?

„Mismoodi mitte „rooste“ minna – uued tuuled mentorluses. Tagurpidi mentorlus“
Tiiu Allikvee, Fontes MPM OÜ, Eesti Mentorite Koja juhatuse liige

Kui sa ei soovi õppida, siis ei saa keegi sind aidata.
Kui sa oled otsustanud õppida, siis ei saa sind keegi peatada.

6 8

 

Reverse Mentoring – tagurpidi mentorluse väärtuse tõi esimesena esile General Electric endine juht Jack Welch. Mentorlussuhte aluseks on kõrgema taseme juhtide koostöö noorte kolleegidega sellistel teemadel nagu tehnoloogia, sotsiaalmeedia ning muud kaasaegsed trendid.

Tagurpidi mentorlus:

  • võimaldab noortel kolleegidel paremini aru saada organisatsioonist ja juhtimisest;
  • arendab mentorluse oskusi;
  • toetab paremat arusaama generatsioonidevahelistest erinevustest;
  • aitab kaasa paremale koostööle erinevate põlvkondade vahel.

reverse-mentoring

Tagurpidi mentorluse kasu:

  • vanem ja kõrgemal kohal mentee omandab uue põlvkonna oskusi ja teadmisi, õpib tundma nooremat generatsiooni;
  • noorem ja madalamal ametikohal mentor saab võimaluse arendada juhendamisoskusi;
  • organisatsioonikultuuri areng nooremate sihtgruppide silmis;
  • lähendab erinevaid generatsioone;
  • aitab mõiste erinevate generatsioonide mõttemustreid.

Töörühmades valminud ideedekavandid said skemaatilised ning kõnetavad eelkõige kohalolnuid 🙂
DSCN2483 DSCN2482


„Minu mentorid ja juhiks kasvamine“
Andres Metsoja,
Riigikogu liige, 2002-2007 Kaisma vallavanem, 2007-2010 POL juhatuse esimees, 2010-2015 Pärnu maavanem, 2017 Pärnu Linnavolikogu esimees

Chalice Minu inimesed

kui süda on suur
siis on vahemaad väiksed
head sõbrad
võibolla mujal ongi parem
seikle aga ära jää võõraks
koos koos koos
koos vallandame tolguseid
koos palkame spetsialistid
kuid keegi ei tee meie eest
otsuseid
kui puruks kisti verstapostid
ei lõika keegi läbi meie juuri
tean kes ma olen
kui mäletan kes ma olin

21 23

Haridusväline vaade reflekteeritud koolijuhtide-mentorite poolt:

  • suuri süsteeme on raske hoomata ja kool on nii autonoomne kui suure süsteemi osa;
  • kaasa välist vaadet, klappidega laia pilti ei näe;
  • panna nägema suurt pilti – juhi väljakutse;
  • lõplikud tõed selguvad koostöös;
  • iga juht vajab rääkimise võimalust;
  • suurte ümberkorraldustega vajab kaua paigal olnud inimene välist coachi, kõrvaltvaadet;
  • …. koos palkame spetsialistid kuid keegi ei tee meie eest otsuseid …
  • kõik, sh ka koolijuht, vajavad tagasisidet (asjatundlikku)

„Koolijuhtide mentorite jätkutegevused?”

Pole tähtis, kes on Su vastas, tähtis on see, kes on Su kõrval.

Arutlused teemadel kuidas ja mida edasi tõi laudadele hulga uusi põnevaid väljakutseid ja küsimusi.

25 19

Toetamaks juhtimiskultuuri arengute haridusasutustes:

  • Kuidas koolijuhid lepivad kokku mentorite-õpetajate töö koolis?
  • Õpetajad-mentorid vajavad tähelepanu, väljaõpet ja rakendust.
  • Suunata ja toetada õpetajate-mentorite võrgustikke.

16 12

Tagurpidi mentorluse võimalused on avastamata:

  • julgemalt kaasata ja kuulata õpilasi;
  • mõelda enam “raamidest” välja;
  • kuidas jõuda järgmise sammuni: dialoogil põhinevale mentorlusele?;
  • kuidas jõuda tegeliku elukestva ja koos õppimiseni?;
  • milline on juhi valmisolek anda võimalusi ja aktsepteerida eksimusi?

1030

Head praktilised kogemused coach’iva mentorluse reflektsioonidest, kogemuste vahetusest ja analüüsist:

  • on Darwinismil põhinevad, kahjuks ideaal- ja reaalmaailma suur erinevus;
  • praktiline kogemus seisneb selles, et on tekkinud ettekujutus ideaalist; 🙂
  • olla mitteformaalselt mentoriks menteele, kes ei ole HTM programmis;
  • suurepärane on koostöökogemus mentoriga väljastpoolt haridussüsteemi

Võimalused edasisteks tegevusteks:

  • haarata koostööle enim koolijuhte-mentoreid, meid on liiga vähe, et lasta kellelgi mugavustsoonis „rooste minna“;
  • kujundada kogemuste vahetus regulaarseks, selleks on vaja korralduslikku tegevust ja tuge;
  • teadvustama oma olemasolu ning selleks tuleb aktiivselt rakendada laiemalt haridusvälist koostööd
  • kogemus (koolitusega tehtud investeering) peab ära tasuma, peame tagasi andma ja olema valmis panustama juhtimiskultuuri arendamisesse.

Fotod loovlaborist



Koolijuhid-mentorid

2015. aasta lend:

Ale Sprenk (Krabi ja Varstu kool)
Aavo Palo (Viljandi Paalalinna Kool)
Ene Tannberg (Tartu Miina Härma Gümnaasium)
Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskool)
Helmer Jõgi (Tartu Jaan Poska Gümnaasium)
Hiie Asser (Tartu Annelinna Gümnaasium)
Ivo Eesmaa (Kärdla Ühisgümnaasium)
Liilia Oberg (Pärnu Raeküla Kool)
Margus Veri (Pärnu Ülejõe Gümnaasium)
Olev Saluveer (Ülenurme Gümnaasium)
Rein Uusmaa (Nõo Põhikool)
Tatjana Stepanova (Narva Vanalinna Riigikool)
Toomas Kink (Tartu Raatuse Kool)
Toomas Takkis (Kuressaare Gümnaasium)
Viljar Aro (Saaremaa Ühisgümnaasium)

2016. aasta lend:

Angela Reinart (Pelguranna Lasteaed)
Arvo Pattak (Lähte Ühisgümnaasium)
Erli Aasamets (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)
Heidi Uustalu (Kiviõli I keskkool)
Igmar Matto (Rakke Kool)
Kaider Vardja (Võru Kreutzwaldi Kool)
Liina Palu (Räpina Aianduskool)
Liivi Lindemann (Olustvere Põhikool)
Maiu Plumer (Merivälja Kool)
Merike Kaste (Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium)
Rein Oselin (Järvamaa Kutsehariduskeskus)
Sirje Kautsaar (Rapla Riigigümnaasiumi)
Tea Välk (Tapa lasteaed Pisipõnn)
Tõnu Erin (Kuressaare Vanalinna Kool)
Virge Ong (Sõmeru Põhikool)
Ülle Ojamäe (Haapsalu Kutsehariduskeskus)

mentorite_II_lend_koolid

2017. aasta lend:

Alo Savi (Põlva Gümnaasium)
Anne Endjärv (Kohtla-Järve Järve Gümnaasium)
Anu Köidam (Ilmatsalu Põhikool)
Astra Jamnes (Paikuse Lasteaed Mesimumm)
Ene Nool (Rakvere Rohuaia Lasteaed)
Ilmar Kesselmann (Parksepa Keskkool)
Jaana Roht (Tallinna Kesklinna Põhikool)
Kai Kikkas (Tartu Lasteaed Tõruke)
Kati Kirsipuu (Rakke Gümnaasium)
Kristi Pettai (Vastseliina gümnaasium)
Kristiine Juuse (Maardu lasteaed Sipsik)
Laine Belovas (Noarootsi Gümnaasium)
Marika Vares (Tartu Hansa Kool)
Marje Eelmaa (Väike-Maarja Gümnaasium)
Natalia Kond (Tallinna Laagna Lasteaed – Põhikool)
Tarmo Post (Elva Gümnaasium)
Tarmo Valgepea

 


Eesti Mentorite Koda

Eesti Mentorite Koda koondab inimesi, kes tegutsevad parema juhtimiskultuuri nimel. Koja liikmete hulka kuuluvad mitmed koolijuhid. Eesti Mentorite Kojas saab

I Võimaluse eneseteostuseks:
Praktiseerida mentorlust.

Jagada oma tarkust ja kogemust teiste juhtidega.
Panustada Eesti ettevõtluse ja elu edenemisse.
Sära silmisse südamelähedasest tegevusest.

II Kasvad ise:
Uusi teadmisi, instrumente ja tehnikaid.

Õppida teiste vigadest ja õppetundidest.
Tuttavaks uute inspireerivate inimestega.

III Lahedaid emotsioone
Osaleda meeleolukatel üritustel, seminaridel, pidudel, matkadel jne.

Suhelda lahedate inimestega, kellega on, millest rääkida.
Silmad särama lahedast koostegemisest.

Mida saad Eesti Mentorite Kojale anda:
Oma teadmisi, oskusi ja kogemusi.

Oma aega ja energiat teiste toetamiseks.
Kaasata omasuguseid koja liikmeteks, et meie mõju veelgi suurendada.